ETUI tulevikusignaalide uudiskiri #4

 
 
 

Hea Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi sõber!

 

September on hariduse kuu ja seepärast vaatame seekordses uudiskirjas just koole ja noori puudutavaid tulevikusignaale maailmast. Ootused kooli rollile inimese ja ühiskonna elus on kõikjal maailmas tohutud − signaale leiab koolidele kliimaplaanide koostamisest kuni õpilaste endi suurejooneliste projektideni. Sekka märkame muidugi palju ka tehisaru koolidesse toomist.

 

Kas ka Sina oled märganud haridust mõjutavaid tulevikusignaale või on sul midagi muud põnevat jagada? Ootame Sinu märkamisi meie signaalimärkajate lehel. Kui aga tulevikumõtlemine tekitab suuremat huvi, siis registreeru ruttu meie ainsale sügisesele avatud koolitusele, sest kohti on piiratud arv!

 

Kuldset tulevikumõtlemise sügist!

 
 
 

Tulevikusignaale laiast maailmast

 
 

USA võtab tehisaru koolidesse viimisega Eestilt eeskuju?

Valges Majas toimunud kohtumisel arutasid esileedi Melania Trump ja tehnoloogiaettevõtete juhid, kuidas viia tehisintellekti (TI) rakendused süsteemselt Ameerika Ühendriikide koolidesse. Eesmärk on muuta TI õppetöö ja koolikorralduse igapäevaseks osaks, pakkudes õpilastele personaliseeritud õppimist ning õpetajatele uusi töövahendeid. Üritust kritiseeritakse teravalt kui tehnoloogiaettevõtete püüdu USA võimukale presidendile meele järele olla, samal ajal kui tuleks läbi mõelda tehisaru kasutamise riskid noorte vaimsele tervisele. Kas TI kasutamises tekivad ka riikide sees erinevad koolkonnad? Loe pikemalt siit.

 

Neljapäevase koolinädala fännide arv kasvab

Pärast COVID-19 kriisi süvenes Ameerikas õpetajate puudus. Lahendusena näevad paljud koolid üleminekut neljapäevasele koolinädalale. Tänaseks on Ameerikas juba üle 1600 kooli, kus käiakse koolis neljal päeval nädalas. Huvitav on, et enamik neist koolidest on maapiirkondade koolid − kasvav trend on see näiteks Arkansase, Missouri ja Texase osariikides. Seetõttu ei ole olnud laste järgi vaatamine nende vabal päeval ka suuremat sorti probleem, sest piirkonna elanikud on kas farmerid või avaliku sektori töötajad, kelle tööaega on samuti vähendatud. Kuigi neljapäevase koolinädala laste õpitulemused kipuvad olema veidi kehvemad − eriti lugemises ja matemaatikas − on nende endi arvamus asjast selge: nad ei vahetaks seda enam tagasi viienädalase koolinädala vastu. Loe pikemalt siit.

 

Austraalia koolilapsed on asunud autodega tossutavaid vanemaid manitsema

Austraalia lapsed küsivad, et kui laste juures suitsetamine ei ole lubatud, siis miks võivad lapsi kooli viivad vanemad kooli juures tänaval seistes oma autoga tossutada ja heitgaasidega laste tervist ohustada. Projekti Idle Off eesmärk on sellise käitumise terviseriskide teadvustamine läbi noorte enda hääle, andes neile tööriistad probleemi täiskasvanutele kommunikeerimiseks ja oma sõnumi märgatavaks muutmiseks. Pilootkoolide juures on juba märgata, et 40% vähem autosid jätab mootori tühikäigul tööle. Projekti laiem eesmärk on aga näidata, et õigete tööriistade abil saab noorte soovid ühiskonnas rohkem esile tuua ja läbi sellise alt-üles tegevuse suunavad lapsed kogukonna tegevusi. Igas meepotis on aga oma tõrvatilk − kriitikud räägivad juba “põlvkond-Gretast”, kes näägutab vanemate kallal. Loe pikemalt siit.

 

Kui koolis on liiga palav

Ühendkuningriigi haridusamet on värskelt avaldanud uuringu koolide kliimariskide kohta. Aruanne toob välja ülekuumenemise, üleujutuste ja veepuuduse projektsioonid ning suunab koole juba täna valmistuma. Kui koolid täna nendeks riskideks ei valmistu, siis võib Inglismaa koolides kliimamuutuse tõttu kaduma minna kuni 12 õppepäeva aastas ja seda vaid keskmiselt kuumemate ilmade tõttu. Lahendust nähakse ulatuslikus renoveerimisprogrammis: parem ventilatsioon, rohelised katused ja üleujutuskindlad lahendused. Koolid ootavad aga suuremaid samme riigi poolt, et vajalikud investeeringud ette võtta. Loe pikemalt siit.

 

Telefonide keelamise tulemusena kasvab kooliraamatukogude külastamine kordades

USA Kentucky osariigis Jeffersoni maakonnas kehtestati koolides uue õppeaasta alguses mobiiltelefonide keeld, mis on toonud kaasa ootamatu positiivse tulemuse – õpilased laenutavad raamatukogudest rekordiliselt palju raamatuid. Näiteks ühes koolis, kus laenutati eelmisel õppeaastal kokku vaid 2104 raamatut, laenutati nüüd kooliaasta esimese 17 päevaga üle 1000 raamatu. Koolijuhid nimetavad seda kultuuriliseks muutuseks, kus telefonide asemel avastatakse taas raamatuid. Õpilaste hinnangul pööravad nad nüüd rohkem tähelepanu õpetajatele ja teevad tööd. Vahetundides loetakse raamatuid ning suheldakse klassikaaslastega rohkem kui kunagi varem. Loe pikemalt siit.

 
 
Loe signaalide tähenduse kohta meie blogist
 
 
 

Jaga meiega oma signaalimärkamisi ja liitu ETUI signaalimärkajate kogukonnaga!

 

Kas oled hiljuti märganud mõnda uudset ja huvitavat nähtust, mille kohta oled mõelnud, mida selle laiem levik võiks kaasa tuua? Palju õnne, oled märganud signaali! Jaga meiega oma leide Eestist ja maailmast! Kõige kõnekamaid signaale jagame edaspidi oma uudiskirjas ja blogis. Loe meie kodukalt, mis on signaalid ja miks need on olulised. 

Jaga meiega signaale
 

ETUI koolitused

Sellel sügisel korraldame Ülemiste Citys järgmise tulevikumõtlemise sissejuhatava koolituse, mille eesmärk on anda terviklik ülevaade tulevikumõtlemise sammudest ja tööriistadest ning aidata osalistel mõelda, kuidas tulevikumõtlemist enda või oma organisatsiooni tegevustesse tuua.

Kuni septembri lõpuni on soodushind ja meie uudiskirja lugejatele teeme lisaks veel −10%, kui sisestad registreerudes koodi UUDISKIRI.

Loe rohkem ja registreeru
 

ETUI tegemised

Augustis oli meil Arvamusfestivalil võimalus viia läbi töötuba "Õpetaja ajamasinas. Õpetaja missioon ja rollid erinevates tulevikustsenaariumides aastaks 2035". Tuleviku hariduse arutelu keskendus Eesti haridussüsteemi arengu stsenaariumide loomisele aastaks 2035. Arutelu tõstatas küsimusi, kuidas tehnoloogia ja loovus mõjutavad õpetamise viise ning õpilaste arengut. 

Kuula järele
 
 
 
 

MTÜ Mondo Maailmapäevade programm kutsub 2025/2026. õppeaastal Eesti koole ja lasteaedu mõtestama tulevikulootust – väärtust, mis aitab keerulises maailmas toime tulla ning suunata ärevust ja ebakindlust aktiivseks tegutsemiseks. Eesti Tuleviku-uuringute Instituudil on hea meel olla sellel teekonnal Mondo partner ja kaasamõtleja. Oleme loomas haridusasutustele juhendit lihtsamate tulevikumõtlemise harjutustega, mis on mõeldud erinevas vanuses noortele ja mida õpetaja saab oma õppeprogrammi lõimida. 16. septembril toimub veebis maailmapäevade inspiratsioonikohvik, kus avatakse selle aasta fookusteemat “Lootus, mis liigutab” ning kuhu jõuad veel ennast kirja panna.

 
 
Loe rohkem ja registreeru
 
 
 

Huvitavat lugemist ja avastamist tulevikeseire teemal

 
 
 
 

Riigikantselei käsiraamat "Mis on strateegiline tulevikeseire?"

 

Euroopa Komisjoni tulevikeseire raport "Foresight Report 2025"